1. ÜLDSÄTTED
1.1 Haapalu Jahtklubi Purjetamiskool (edaspidi spordikool), on eraomandil põhinev huvialakool, mis lisaks üldharidust tagavatele koolidele pakub lastele ja noortele täiendavaid võimalusi sportlikeks treeninguteks, süvendatud spordiõppeks ja isiksuse arenguks vastavalt õpilase soovidele ja eeldustele.
1.2 Spordikool on asutatud MTÜ Haapsalu Jahtklubi poolt ja tegutseb pidaja poolt kinnitatud põhikirja alusel. Kool tegutseb määramata aja.
1.3 Spordikool on eraõigusliku juriidilise isiku omandil põhinev õppeasutus, mis juhindub oma tegevuses Erakooliseadusest ja muudest kehtivatest õigusaktidest, käesolevast põhikirjast ning nendega kooskõlas spordikooli pidaja poolt kehtestatud korrast ja normidest.
1.4 Spordikooli õppekeel ja asjaajamiskeel on eesti keel.
1.5 Spordikoolil on oma sümboolika ja selle kasutamise ja käsutamise ainuõigus.
1.6 Spordikooli pidajal on sihtotstarbeline pangaarve spordikooli jaoks
1.7 Spordikooli asukoht on Holmi 14, Haapsalu 90502.
1.8 Spordikool on asutatud Haapsalus.
2. TEGEVUSE EESMÄRGID JA ÜLESANDED
2.1. Tegevuse eesmärgid:
2.1.1 laste ja noorte tervise tugevdamine ja igakülgne arendamine;
2.1.2 noorte vaba aja sisustamine huvitava, kasuliku ja sportliku ausa mängu reeglitele rajatud tegevusega;
2.1.3 vastastikuse lugupidamise ja koostööoskuste kasvatamine;
2.1.4 loodusseaduste tundmaõppimine ja rohelise mõttelaadi kasvatamine;
2.1.5 sportlike oskuste, vilumuste ja teadmiste õpetamine lähtuvalt laste ja noorte soovidest ja eeldustest;
2.1.6 talendikate noorte leidmine ja ettevalmistamine tipptulemuste saavutamiseks rahvusvõistkonna liikmena tiitlivõistlustel ning olümpiamängudel;
2.1.7 Eesti purjetamistraditsioonide järjepidevuse tagamine.
2.2 Eesmärkide täitmiseks seab spordikool oma ülesanneteks:
2.2.1 kindlustada lastele ja noortele tingimused vaba aja sportlikuks sisustamiseks;
2.2.2 organiseerida regulaarseid sportlikke treeninguid vastavalt laste ja noorte soovidele, eeldustele ja ettevalmistuse tasemele, tagades seejuures piisava arstliku kontrolli;
2.2.3 anda lastele ja noortele teoreetilisi teadmisi sportimisest ja spordiliikumisest ning praktilisi oskusi teiste juhendamiseks ja spordikohtunikuna tegutsemiseks;
2.2.4 võimaldada soovi korral omandada väikelaevajuhile vajalikud teadmised ja oskused;
2.2.5 teostada lisaks eelpool nimetatutele tegevusi, mis on vajalikud spordikooli eesmärkide täitmiseks.
3. ÕPPE- JA KASVATUSKORRALDUSE ALUSED
3.1 Spordikooli õpilasteks võetakse selleks soovi avaldanud lapsed ja noored nende kirjaliku avalduse põhjal ning vanemate (hooldaja) nõusolekul vastavalt spordikooli võimaluste ja tingimuste olemasolule. Spordikooli astumisel ei tohi teha mingeid takistusi rahvuse, soo, varandusliku seisundi või muude tunnuste põhjal. Õpilaste vastuvõtt vormistatakse spordikooli pidaja käskkirjaga.
3.2 Vastu võetud õpilase või tema seadusliku esindaja ja spordikooli pidaja vahel sõlmitava lepinguga kohustub spordikooli pidaja andma õpilasele õppekavale vastavat haridust ning õpilane kohustub järgima spordikooli ning spordikooli pidaja õigusakte ja maksma õppemaksu.
3.3 Õppeaasta spordikoolis algab 1. mail. Õppe- ja kasvatustöö toimub üldharidust tagavate koolide õppetegevusest vabal ajal või väljaspool tööaega 44 nädala jooksul aastas spordikooli tingimustes ja kuni 6 nädalat spordilaagreis või individuaalplaanide järgi.
3.4 Spordikooli õppekorralduses kasutatakse erinevaid õppevorme ja meetodeid, sealhulgas:
3.4.1 treeningtunnid ja teooriatunnid rühmades;
3.4.2 individuaaltreeningud;
3.4.3 spordivõistlused;
3.4.4 spordilaagrid;
3.4.5 spordikohtuniku ja -juhendaja praktika;
3.4.6 spordiala tehnika, treeningtundide ja võistluste analüüs.
3.5 Õppe- ja kasvatuskorralduse aluseks on spordikooli pidaja poolt kinnitatud õppekava, mis määratleb spordikooli eesmärgid, õppeaasta kestuse, nõuded õpingute alustamiseks, õppevormid ja –meetodid, õppe- ja treeningtöö mahud, võistluste korraldamise ja nendest osavõtu korra, õppe-treeningkogunemiste ja spordilaagrite läbiviimise korra, õpilaste valikuvõimalused spordikoolis õppimiseks, nõuded õpilase spordikooli ühest astmest teise üleviimiseks ja spordikooli lõpetamiseks.
3.6 Õppekulude katmiseks kehtestatakse õppemaks. Õppemaksu suuruse ja maksmise korra kehtestab spordikooli pidaja, ning seda ei muudeta õppeaasta jooksul. Õppemaksu suurust võib tõsta kuni 10 protsenti kahe õppeaasta vahel, kui spordikooli ja õpilase vaheline leping ei sätesta teisiti. Kooli pidaja võib kooli direktori ettepanekul teha õpilastele soodustusi või anda õppemaksuvabastust vastavalt soodustuste korrale.
3.7 Spordikooli õppe- ja kasvatuskorraldus põhineb tööl kolmes järjestikuses astmes:
- algettevalmistuse aste (AE)
- õppetreeningaste (ÕT)
- meisterlikkuse aste (M)
Õppe- ja kasvatustöö astmed on vastavalt spordikooli õppekavale jaotatud mitmele aastale ning õpilased on jagatud .pperühmadesse, mille moodustamisel arvestatakse õpilaste vanust, sportlikku kogemust, funktsionaalseid võimeid, arstliku kontrolli tulemusi ja õpilaste soovi harjutada suuremate koormustega. Õpilaste arvu õpperühmas määrab spordikooli pidaja. õpperühma nimelise koosseisu kinnitab oma käskkirjaga spordikooli direktor.
3.8 Õpilased viiakse üle järgmisele astmele, kui nad on täitnud õppekavaga kehtestatud üleminekunormid. Üleviimine vormistatakse direktori käskkirjaga.
3.9 Õpperühmade täituvusnormid ning töömahud tundides kehtestab igale rühmale spordikooli pidaja, võttes aluseks treenerite ettepanekud, õppekavaga kinnitatud normatiivid ja reaalsed võimalused.
3.10 Spordikooli lõpetajaks loetakse õpilased, kes on spordikoolis läbinud vähemalt õppe-treeningastme ning täitnud õppekavas ette nähtud teoreetiliste teadmiste ja praktiliste oskuste normatiivid. Spordikooli lõpetajale antakse lõputunnistus, kuhu on märgitud spordikoolis õppimise aeg ning omandatud oskuste ja meisterlikkuse tase.
3.11 Kui spordikooli õpilane rikub korduvalt spordikooli põhikirja, kodukorda või spordikooli juhtkonna poolt kehtestatud eeskirju või puudub mõjuva põhjuseta õppe- ja treeningtööst pikema aja vältel, võidakse ta spordikooli pidaja käskkirjaga spordikoolist välja arvata. Spordikooli õpilane võib omal soovil koolist lahkuda, esitades selleks kirjaliku avalduse. Õpilase lahkumisel omal soovil arvatakse ta spordikooli pidaja käskkirjaga välja spordikooli õpilaste nimekirjast.
3.12 Õppetöö korraldamisel peavad .pperühmad vähemalt rühmatreeningute ja –õppe osas olema kaetud sama ajalise mahu ulatuses töölerakendatud treeneritega.
3.13 Spordikoolil on õigus õppetöö järjepidevuse tagamiseks korraldada koolivaheaegadel spordilaagreid ning võistlusteks valmistumisel õppetreeningkogunemisi.
4. ÕPILASTE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED
4.1 Spordikooli õpilastel on õigus:
4.1.1 osaleda valitud õpilasesindajate kaudu spordikooli elu probleemide lahendamisel;
4.1.2 tutvuda spordikoolis temale ettenähtud õppekavaga, treeningkoormustega ja esitatavate nõuetega enne õpingute alustamist või jätkamist;
4.1.3 kasutada treeningtöös ja võistlustel spordikooli inventari, seadmeid, spordivarustust ning spordirajatisi;
4.1.4 kasutada vastavalt kehtestatud korrale spordikooli sümboolikat ja spordivormi;
4.1.5 lahkuda spordikoolist omal soovil selleks kehtestatud korda järgides.
4.2 Spordikool tagab tervise kaitse spordikoolis viibimise ajal õpilasele, kes käitub vastavalt kodukorrale. Treeneri vastutus treeninguvälisele ajale ei laiene.
4.3 Spordikooli õpilane on kohustatud:
4.3.1 järgima spordikooli põhikirja ja täitma spordikooli kodukorda;
4.3.2 osalema spordikooli õppe- ja kasvatustöös, harjutama regulaarselt;
4.3.3 hoidma spordikooli inventari, varustust ja vara;
4.3.4 seisma spordikooli hea maine ja spordiau eest;
4.3.5 võistlema spordivõistlustel eelkõige oma spordikooli, selle pidaja, linna ja Eesti koondvõistkonna nimel.
5. JUHTORGANID, NENDE PÄDEVUS JA MOODUSTAMINE
5.1 Direktor
5.1.1 Spordikooli direktor juhib kooli, järgides spordikooli pidaja ja spordikooli nõukogu seaduslikke korraldusi
5.1.2 Spordikooli direktor hoolitseb spordikooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite sihipärase ja otstarbeka kasutamise eest
5.1.3 Spordikooli direktor vastutab pedagoogilise personali valiku ja töölerakendamise eest
5.1.4 Spordikooli direktor esitab nõukogule kord aastas ülevaate spordikooli õppe-treeningtegevusest, majanduslikust seisundist ja õppemaksudest laekunud raha kasutamisest ning teatab viivitusteta spordikooli majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja järelvalveorgani ettekirjutustest.
5.1.5 Direktori määramise ja tagasikutsumise otsustab huvikooli pidaja. Direktoriga sõlmitakse tööleping lähtudes töölepingu seadusest. Direktori volitused kestavad kogu direktori ametikohal töötamise jooksul.
5.2 Õppenõukogu
5.2.1 Õppenõukogusse kuuluvad :
- direktor
- pedagoog – treenerite esindajad
5.2.2 Spordikooli õppenõukogu:
- analüüsib ja hindab huvikooli õppetegevust
- teeb vajalikke otsuseid huvikooli juhtimiseks
- võtab oma pädevuse piires üksikküsimuste lahendamiseks vastu otsuseid
5.3 Hoolekogu
5.3.1 Spordikoolil on vähemalt 5-liikmeline hoolekogu, mille liikmed määrab ja kutsub tagasi spordikooli pidaja
5.3.2 Hoolekogu liikmete volituste kestus on 4 aastat
5.3.3 Hoolekogusse kuuluvad :
- direktor
- pedagoog – treenerite esindaja
- lapsevanemate esindaja
- spordikooli pidaja esindaja
- õpilasesindaja
5.3.4 Spordikooli hoolekogu:
- suunab huvikooli tegevust ning teeb ettepanekuid huvikooli direktorile ja kooli pidajale huvikooli arengu, vara ja eelarvega seotud;
- teeb vajadusel kooli pidajale ettepaneku järelevalve teostamiseks huvikooli tegevuse üle;
- kuulab ära huvikooli direktori aruande huvikooli tegevuse ja eelarve täitmise kohta ning edastab selle koos omapoolse hinnanguga kooli pidajale;
- kuulab ära direktori koostatud eelarveprojekti ning edastab selle koos omapoolse hinnanguga kooli pidajale;
- teeb ettepanekuid huviala õppekava või õppekorralduse muutmiseks;
- teeb ettepanekuid huvikooli põhimääruse muutmiseks.
5.3.5 Spordikooli hoolekogu korralised koosolekud toimuvad vähemalt 4 korda õppeaasta jooksul. Hoolekogu kutsutakse kokku spordikooli pidaja poolt ja on otsustusvõimeline, kui koosolekul osaleb vähemalt 3 liiget. Hoolekogu juhib spordikooli pidaja esindaja või tema poolt volitatud isik hoolekogu koosseisust. Otsused võetakse vastu lihthääleenamusega. Häälte võrdsel jagunemisel otsustab koosoleku juhataja hääl. Koosoleku kohta peetakse protokolli ja vastuvõetud otsused vormistatakse kirjalikult.
6. PÕHIKIRJA MUUTMISE KORD
6.1. Kooli direktoril ja õppenõukogul on õigus esitada ettepanekuid kooli põhikirja muutmiseks.
6.2. Kooli põhikirja muudatused kinnitab kooli pidaja, kuulates ära kooli õppenõukogu arvamuse.
6.3. Kooli põhikirja kinnitab kooli pidaja.
7. PERSONAL
7.1 Spordikooli personali moodustavad spordikooli direktor, treenerpedagoogid ja teised töötajad.
7.2 Spordikooli personali koosseisu määrab spordikooli pidaja.
7.3 Spordikooli personali õigused, kohustused ja vastutus määratakse kindlaks spordikooli ametijuhenditega ja töölepingutega, mis on kooskõlas tööseadlusandlusega ja käesoleva põhikirjaga.
7.4 Personaliga sõlmib ja lõpetab töölepingud spordikooli pidaja.
7.5 Spordikooli pidaja lähetab vajadusel personali töölähetusele ning kaasab spetsialiste Eesti Vabariigist ja teistest riikidest.
7.6 Spordikooli personali palgatingimused määrab spordikooli pidaja lähtudes nende kvalifikatsioonist ja töökoormusest.
7.7 Spordikooli direktor peab omama organisatsioonilise töö kogemusi ja kõrgharidust. Spordikooli treener peab omama pedagoogilise ja organisatsioonilise töö kogemusi.
8. FINANTSEERIMINE, MAJANDAMINE JA ARUANDLUS
8.1 Spordikooli vara haldamise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestab spordikooli pidaja.
8.2 Spordikoolil on oma eelarve
8.3 Spordikool saab rahalised vahendid:
8.3.1 õppemaksust;
8.3.2 asutuste, ettevõtete, organisatsioonide ja üksikisikute annetustest;
8.3.3 lepinguliste tööde täitmisest;
8.3.4 laekumistest spordikooli eesmärkide ja ülesannetega seotud tasulistest teenustest;
8.3.5 laekumistest sihtfondidest;
8.3.6 toetustest riigi- ja kohalikust eelarvest.
8.4 Spordikool peab raamatupidamise arvestust õigusaktidega kehtestatud
korras. Spordikooli eelarve ja selle täitmise aruande kinnitab ning järelvalvet
spordikooli tegevuse üle teostab spordikooli pidaja.
8.5 Riigi- ja kohaliku omavalitsuse eelarvest toetuse saamisel annab spordikool aru raha eraldaja poolt määratud korras.
8.6 Statistilised aruanded esitab spordikool õigusaktidega sätestatud korras.
8.7 Spordikoolil peab olema dokumentatsioon, mis võimaldab korrektset arvestust tema pedagoogilise ja majandusliku tegevuse ning finantseerimise üle.
9. SPORDIKOOLI TEGEVUSE LÕPETAMINE
9.1 Spordikooli pidaja on kohustatud algatama õigusaktides sätestatud korras spordikooli lõpetamise, kui
9.1.1 spordikoolil puudub kuue kuu jooksul õppekava registreerimine Eesti Hariduse Infosüsteemis;
9.1.2 spordikooli pidaja vastu on algatatud likvideerimismenetlus;
9.1.3 spordikooli pidaja või nõukogu on võtnud vastu otsuse, et spordikooli edasine tegevus on muutunud ebaotstarbekaks;
9.1.4 lõpetamine on seadusega ette nähtud.
9.2 Spordikooli lõpetamisest teatatatakse õpilastele, lapsevanematele, töötajatele ja Haridus- ja Teadusministeeriumile vähemalt neli kuud ette.