Aastal 1888 asutati Eestimaa Merejahtklubi,
mis hakkas tegutsema Haapsalus. Klubi esimene kommodoor oli Rudolf von Gernet. See oli elitaarne klubi, kuhu kuulusid kas aadlikud või muude tiitlitega mehed (eestlastele oli liikmeks pääsemine kaua aega päris võimatu). Eestimaa Merejahtklubi üks eesmärk oli purjetamisoskuse ja jahiehituse arendamine võistluste korraldamise teel. Rahvaregatid kohaliku rahva huvi sportliku purjetamise vastu ja olid üsna populaarsed.
Aastat 1888 võib lugeda ka jääpurjespordi alguseks nii Haapsalus kui ka Eestimaal.
Eestimaa Merejahtklubi tegeles muuhulgas jääpaatide laenutamisega. Esialgu oli see vaid balti aadli meelelahutus, jääpurjekate soodimehed olid kohalikud kalurid.
1900. aastal asutati Haapsalu Purje- ja Sõudeklubi, mis ei korraldanud küll võistlusi, ent liikmed võtsid teiste klubide korraldatud võistlustest osa.
XX. sajandi alguses oli Haapsalu Eesti jääpurjespordi süda. Siin korraldati enamik Eestis toimuvatest võistlustest. Samuti on jääpurjespordi ajalukku läinud kaks tolle aja Haapsalu meest insener Erich Landesen ja Hans Schulmann, kes arendasid jõudsalt jääpurjetamistehnikat.
Esimene Maailmasõda katkestas purjespordi tegevuse mitmeks aastaks. Üha tähtsama koha omandas endise Purje- ja Sõudeklubi alusel loodud Haapsalu Jahtklubi, mis kuulus ka 1928. aastal asutatud Eesti Jahtklubide Liitu.
Peale Teist maailmasõda läks purjespordi olukord keeruliseks. Majandus oli mõõnaseisus.
Ent alates 1947 aastast on Haapsalu jääpurjetajaid saatnud edu mitmesugustel suurvõistlustel.
Suvise purjetamise elavnedes toimus 1958 aastal esimene Muhu Väina regatt ja Haapsalu oli võistluse põhikoht. Tolle aja purjespordi edendajad olid Haapsalus Udo Politur ja Harri Sündeva.
Kuuekümnendatel hakati ehitama DN klassi jääpurjekaid.
See pani aluse rahvusvaheliste suhete tekkimisele. Üks esimesi ehitajaid oli Endel Vooremaa.
Seitsmekümnendatel esinesid Haapsalu jääpurjetajad Endel Vooremaa ja Vello Kuusk väga edukalt nii Euroopa- kui ka maailma meistrivõistlustel. Kaheksakümnendatel alustas oma edukat jääpurjetaja karjääri Vaiko Vooremaa.
1988 aastal valmis kalurikolhoos Lääne Kalur toetusel uus klubihoone ja uued jahtide kaid. Uus maja elavdas ka klubi seltsielu.
Tänasel päeval ühendab Haapsalu Jahtklubi spordi vastu huvi tundvaid ja purjetamisega, jääpurjetamisega ja vee-motospordiga tegelevaid või nende spordialade arendamisest huvitatud isikuid.